Millistele parameetritele ei tasuks 2019.aastal sülearvuti valimisel tähelepanu osutada

Maailm areneb sarnaselt kvaliteetse kaasaegse tehnika valikukriteeriumite muutumisele. Meie harjumused aga jäävad veidi maha maailmas toimuvast tehnoloogilisest võidujooksust. 
Nüüd tuleb hea ja kaasaegse sülearvuti valikul aktsentueerida oma tähelepanu sellele, millega oleme harjunud. Millele siis nimelt? Vaatleme seda täpsemalt käesolevas artiklis.

Stereotüüp nr. 1: Kindlasti peab olema paigaldatud CD-ROM/DVDrom

CD-ROM/DVDrom puudumine 2019.aastal – on täiesti normaalne. Elame ju digitehnoloogiate ajastul. 99,9% kompaniidest toodavad oma tooteid digitaalsetena. Pilveandmete salvestamise operatsioonisüsteemid võimaldavad nendele kopeerida kõige tähtsama. Sülearvutite arendajad mõistsid, et selles nišis puuduvad perspektiivid ning paljud neist otsustasid oma tootmisressursid ümber lülitada prioriteetsematele ülesannetele. Näiteks sülearvuti korpuse või selle kaalu vähendamisele. Iseloomulikuks näiteks võiks olla Asus Vivobook.

Stereotüüp nr. 2: Kvaliteetne sisseehitatud heli

Milliste kõlavate juhtmõtetega, midagi taolist kui «Dolby Theatre», meid reklaamkampaaniate ajal ka ei meelitataks, peab oskama olla objektiivne. Ükski kaasaegne sülearvuti ei ole heli kvaliteedi poolest võrreldav isegi väiksema eelarvelise akustikasüsteemiga.

Te ei pea abstraktse võimaluse eest kuulata “kvaliteetsemat heli” üle maksma. Sülearvutitesse paigaldatavad valjuhääldid ei suuda puht füüsiliselt anda head kõla oma väikeste mõõtude tõttu. Palju parem oleks selle raha eest soetada kaasaskantava kõlari, mida saab ühendada sülearvutiga Bluetooth vahendusel.

Stereotüüp nr.3: Taastatud sülearvutid – on juba iseenesest kasutatud tehnika

Kui teil on piiratud eelarve, soov aga soetada kaasaegset, kõrge tootlikkusega äriklassi sülearvutit on üle kõikidest muudest soovidest, on parimaks alternatiiviks taastatud sülearvuti ostmine. 
Taastatud ja kasutuses olnud tehnika on kaks erinevat asja. Viimase all mõistetakse eelneva kasutaja kasutuses olnud seadet. Esimese all aga – tehases paradatud tehnikat peale nendes olnud defektide avastamist. Vahest tagastab ostja sülearvuti müüja-kompaniile, kuid selle karp on juba avatud ning selliste seadmete hind võib alaneda lausa 40 %-ni. 
Kusjuures laieneb sellistele seadmetele täpselt samasugune garantii, mis võib küündida kolme aastani. Vaadata taastatud tehnika loetelu võib näiteks siin.

Stereotüüp nr. 4: Vähene arv USB porte – on halb

Vaadake näiteks Apple tehnikat. Juba 2012-2014.aastast hakati selle kompanii sülearvuteid komplekteerima kahe pordiga, varasemad mudelid aga, midagi Air seeria taolist, olid üleüldse ühe pordiga. Põhjused ikka ühed ja samad: püüdlus vähendada seadme kaalu ja paksust.

Maailm püüdleb teisaldatavusele, kaasaegne PA-aksessuaaride turg on valmis pakkuma suurel hulgal odavaid, Bluetooth vahendusel töötavaid arvutihiiri. Vajadusel on USB portide defitsiit kergusega lahendatav USB-keskuse ostuga, mis muuseas ei ole samuti eriti kallis.

Samatähtis on ka USB-portide põlvkond, kuna sellest sõltub andmete edastamise kiirus. Näiteks tagab USB 2.0 signaalide ülekande teoreetilise maksimaalse kiiruse – 480 megabiti sekundis. Samal ajal kui USB 3.0 võimaldab edastada andmeid kiirusega 5 gigabiti sekundis. Lihtsamalt öeldes – on erinevus 10 korda suurem! 

Milles on USB 2.0 ja USB 3.0 väline erinevus?
Esiteks – kontaktide arv. Teiseks – on USB 3.0 sinist, mõnedel juhtudel aga punast värvi. Mistõttu määrata kindlaks, milline pistik teie ees seisab, ei ole keeruline.

Üleüldse on kaasasegsete ja nõudlust omavate pistikute eelistus normaalne ja kasulik praktika. Just seetõttu vahetatakse mitte eriti aktuaalsed VGА ja HDMI USB-C ja kompaktsemate micro HDMI vastu.

Stereotüüp nr. 5: Orienteeruda mAh suurusele ja “Cell” kärgede hulgale akus


Miniamprite mahu ja seadme reaalselt avaldatud tööaja vahel eksisteerib suur erinevus. 
5400 mAh ei räägi veel millestki, kui jutt käib 2013.aasta sülearvutist. Selline arvuti võib töötada akust ka poolteist tundi, samal ajal kui selle noorem “konkurent” patarei mahuga 3000 mAh on suuteline töötama 5-6 tundi. Sama võib öelda ka kärgede arvu kohta.

Sellise hajutatuse peamine põhjus – kasutavate akkude erinevad tüübid. Liitium-ioonpatareid (Li-On) jäävad tugevalt maha samasugustest nikkel-metall-hübriidsetest (NiCad)&. Seetõttu oleks kohasem vaadata mitte patareide mahtu, vaid nende tüüpi.

Järgides ülaltoodud soovitusi, suudate valida endale perspektiivsema ja huvitavama sülearvuti mudeli, vältida pettumust ja olla teadlik sellest, millistele parameetritele ei tasuks kindlasti oma tähelepanu pöörata.